Nii nagu Maa kihtidel, on ka ookeanil kihid! Oled sa kunagi mõelnud, kuidas sa neid ilma sukeldumata ookeanis näha saaksid? Noh, ookeanivööndeid ja ookeanikihte saab hõlpsasti õppida kodus või klassiruumis! Vaata seda praktilist maateadusprojekti ja otsi välja tasuta prinditav ookeanivööndite pakett.

Avasta ookeaniteadust lastele

Meie lõbus ja lihtne ookeanikihtide tegevus muudab selle suure idee lastele käegakatsutavaks. . Avasta ookeani vööndeid või kihte lastele mõeldud vedela tiheduse torni eksperimendi abil. Me armastame lihtsat ookeaniteaduslikud tegevused!

Lisage sel hooajal oma OCEANi tunniplaanidesse see lihtne ookeanikihtide purk. See lõbus ookeanieksperiment võimaldab uurida kahte erinevat mõistet, mere elustikku ja vedeliku tiheduse torni. Lapsed saavad uurida ookeani erinevaid vööndeid või kihte ja uurida, mis elab igas kihis.

See ookeanikihtide eksperiment küsib:

• Mitu ookeanivööndit on olemas?
• Millised on ookeani erinevad kihid?
• Miks erinevad vedelikud ei segune?

Uurime erinevaid ookeanikihte vedeliku tiheduse eksperimendi abil! Ühendage köögiteadus ja ookeani elustiku uurimine ühes kenas tegevuses!

• Avasta ookeaniteadust lastele
• Millised on ookeani kihid?
• Mis on ookeanivööndid?
• Ookeani kihtide töölehed tasuta väljatrükitavana
• Ookeani kihid purgis
• Nõuanded klassiruumis
• Vedeliku tiheduse torn Selgitus
• Veel lõbusaid ookeani ideid, mida proovida
• Väljatrükitav ookeaniteaduse pakett lastele

Millised on ookeani kihid?

Ookean on teatud tüüpi merebiom ja ookeani kihid või tasandid näitavad, kui palju päikesevalgust iga kiht saab. Valguse hulk määrab, mis elab millises kihis!

LOOK: Maailma biomeedid

5 ookeanikihti on järgmised:

• Kraavi kiht
• Abyss kiht
• Midnight Layer
• Videvikusära kiht
• Päikesekihi.

Kolme ülemise kihi hulka kuuluvad päikesekihi, hämariku kiht ja kesköö kiht. Need tsoonid moodustavad pelaagiline vöönd .

Kuristiku ja kraavi kihid on leitud põhjavöönd . Väga vähe olendeid leidub põhjavööndites!

Mis on ookeanivööndid?

Epipelagiline vöönd (päikesevarjutuse vöönd)

Esimene kiht on kõige madalam vöönd, kus elab peaaegu 90% kogu ookeanielust, mida nimetatakse epipelagiliseks vööndiks. See ulatub pinnast kuni 200 meetrini. See on ainus vöönd, mida päike täielikult valgustab. Taimed ja loomad õitsevad siin hästi.

Mesopelagiline tsoon (hämaratsoon)

Epipelagilise vööndi all on mesopelagiline vöönd, mis ulatub 200 meetrist kuni 1000 meetrini. Sellesse vööndisse jõuab väga vähe päikesevalgust. Siin ei kasva taimi. Mõnedel selles pimedas vööndis elavatel mereelukatel on spetsiaalsed organid, mis helendavad pimedas.

Bathypelagiline vöönd (kesköine vöönd)

Järgmist kihti nimetatakse batüpelagiliseks vööndiks. Seda nimetatakse mõnikord ka keskööseks vööndiks või pimedaks vööndiks. See vöönd ulatub 1000 meetrist kuni 4000 meetrini (13 124 jalani). Siin on ainus nähtav valgus see, mida loomad ise toodavad. Veesurve on selles sügavuses tohutu, ulatudes kuni 5850 naela ruuttolli kohta.

Vaatamata survele võib siin kohata üllatavalt palju elusolendeid. Suguvalad võivad toidu otsimiseks sukelduda kuni selle sügavuseni. Enamik loomi, kes elavad selles sügavuses, on valguse vähesuse tõttu musta või punast värvi.

Abyssopelagiline vöönd (Abyss)

Neljas kiht on abyssopelagiline vöönd, mida tuntakse ka abyssavööndina või lihtsalt kuristikuna. See ulatub 4000 meetrist kuni 6000 meetrini. Vee temperatuur on peaaegu külm ja päikesevalgus ei tungi sellesse sügavusse, mistõttu on vesi siin äärmiselt pime. Siin elavad loomad kasutavad suhtlemiseks sageli bioluminestsentsi.

Hadalpelagiline vöönd (kraavid)

Abyssopelagilise vööndi taga asub keelav hadalpelagiline vöönd, mida tuntakse ka hadalivööndina. See kiht ulatub 6000 meetri sügavusest kuni ookeani kõige sügavamate osade põhja. Need alad asuvad enamasti sügavates veekraavides ja kanjonites.

Kõige sügavamaid ookeanikraave peetakse kõige vähem uuritud ja kõige äärmuslikumateks mereökosüsteemideks. Neid iseloomustab täielik päikesevalguse puudumine, madal temperatuur, toitainete nappus ja äärmuslik surve. Vaatamata survele ja temperatuurile võib siin siiski elu leiduda. Selgrootud, nagu meritähed ja torujussid, võivad nendes sügavustes hästi areneda.

Jaapani ranniku lähedal Vaikses ookeanis asuv Mariana kraav on kõige sügavam ookeaniline kraav Maal ja see on muudetud USA riiklikuks mälestiseks. Uuringud on isegi järeldanud, et kraavi sügavuses võib leida mikroobset elu.

Tasuta prinditavad ookeani kihid töölehed

See fantastiline ookeanikihtide allikas aitab teil sukelduda sügavamale ookeanivöönditesse!

Ookeani kihid purgis

Sa pead:

• Suur klaaspurk 30 oz või suurem (müüritisepurgid sobivad hästi).
• Taimeõli
• Dawn nõudepesuvahend
• Kerge maisisiirup
• Vesi
• Hõõruva alkohol
• Must, sinine ja tumesinine toiduvärv
• 5 pabertassi
• 5 plastikust lusikatäit

Kuidas teha ookeani kihid

Selles ookeanikihtide eksperimendis teete mitu ookeani põhja kihti.

1. Kraavi kiht:

Mõõtke 3/4 tassi maisisiirupit, segage musta toiduvärviga ja valage see müüritise purgi põhja.

2. Abyss kiht:

Mõõtke 3/4 tassi nõudepesuvahendit ja valage aeglaselt maisisiirupi põhja.

3. Keskööline kiht:

Mõõtke 3/4 tassi vett, segage tumesinise toiduvärviga ja valage ettevaatlikult oma müürsepiklaasi põhja nõudepesuvahendi peale.

4. Videvikusära:

Mõõtke 3/4 tassi õli ja valage see müürsepanni põhja vee peale.

5. Päikesekihi:

Mõõtke 3/4 tassi puhastusalkoholi, segage see helesinise toiduvärviga ja valage oma mürstipurgi peale õlikihti.

Nõuanded klassiruumis

Kui see tundub teie lastele liiga keeruline kõigi erinevate kihtidega, proovige seda vähemate kihtidega! Ookean on meie ookeaniteaduslikus tegevuses jagatud kaheks suureks piirkonnaks või tsooniks, mis omakorda jagunevad viieks ookeanikihiks.

Või võib ka öelda, et ookeanil on kolm piirkonda: pinnameri, süvameri ja vahekiht!

Need kaks peamist ookeani piirkonda hõlmavad ookeani põhja (tuntud ka kui põhjavöönd) ja ookeanivett (tuntud kui pelaagiline vöönd).

Tee oma purgi vaid kahe alaga, kasutades tumesinist vett ja õli! Võid lisada isegi liiva ja karbid. Kas nägid meie mudelit ülalolevas videos?

LOOK: Ookeani tegevused eelkooliealistele lastele

Vedeliku tiheduse torn Selgitus

Järgnevalt uurime, kuidas vedeliku tiheduse torn hõlmab ainet (aineid moodustavat ainet), täpsemalt vedelat ainet (aine hõlmab ka tahkeid aineid ja gaase).

Ainetel on erinev tihedus, mis tähendab, et mõned on raskemad ja mõned kergemad. On raske ette kujutada, et erinevatel vedelikel on sama mahu juures erinev kaal, kuid see on nii!

Nagu tahked ained, koosnevad ka vedelikud erinevast arvust aatomitest ja molekulidest. Mõnes vedelikus on need aatomid ja molekulid tihedamalt kokku pakitud, mille tulemuseks on tihedam vedelik, nagu maisisiirup!

Kui te lisate vedelikke purki, siis need ei segune, sest neil ei ole ühesugune tihedus. Tihedamad vedelikud jäävad purki põhja, vähem tihedad vedelikud üles. See eraldumine moodustab purki värvikihid!

LOOK: Tiheduse eksperimendid lastele

Veel lõbusaid ookeani ideid, mida proovida

• Kuidas ookeaniloomad soojaks jäävad?
• Naftareostuse eksperiment
• Ookeani lained pudelis
• Ranna erosiooni demonstratsioon
• Kuidas hingavad kalad?
• Ookeani hoovuste tegevus

Väljatrükitav ookeaniteaduse pakett lastele

Vaata meie poes täielikku ookeaniteaduse ja STEMi paketti!

• Lihtne seadistada ja hõlpsasti kasutatavad projektid sobivad ideaalselt ookeaniteema jaoks igal aastaajal! Sisaldab kergesti loetavat STEM-lugu koos väljakutsetega!
• Lapsed armastavad õppida, kuidas kala hingab või kuidas kalmaar liigub. praktiliste tegevustega.
• Tutvu loodete basseinid, puhastada õlireostust, uurida vööndeid ja palju muud. !
• Sobib ideaalselt K-4 klassile! Märkus: Sa ei pea elama ookeani lähedal, et kasutada kogu seda pakki!